Mida teha vana autoga?

26. oktoober 2017

Spetsialistid annavad nõu, millised on vana auto realiseerimise võimalused ning eri viiside plussid ja miinused.

Müü ise maha

Tõenäoliselt saab ise müües auto eest kõige kõrgema hinna, sest vahendajad, kes oma osa tahavad, ju puuduvad, kuid sellega plussid ka lõpevad. Kõigepealt tuleb arvestada sellega, et auto müük nõuab aega: autot tuleb pesta, pildistada, selle müüki kuulutada, seda näitamas käia, ja enne seda taas pesta, kaubelda, käia tehnokontrollis, vormistada müük jne.

„Kui auto on veel üsna uus ja ostetud liisinguga, siis enne müüki tuleb see liisingust välja osta, mis tähendab samuti ajakulu ning dokumentide ajamist. Kui ka ostja soovib sõidukit soetada liisinguga, tuleb hankida hindamisakt, mis tähendab järjekordset raha- ja ajakulu,” lisab AS Topauto kasutatud autode müügijuht Sven Tammin. „Samuti tuleb tegemist teha värvikate inimtüüpide ja suhtlemisviiside ning postkasti ummistavate kirjadega, milles tehakse naeruväärselt väikeseid pakkumisi stiilis „Pakkun 3000 euro. Sularaha”. Telefoninumbrit üldjuhul juures ei ole ja saatja nime samuti mitte, vaid umbmäärane meiliaadress stiilis rkdsszx69@mail.ru,” kirjeldab Tammin automüügi tülikamat poolt.

Ise müümise miinusena nimetab Nordauto Grupp OÜ tegevjuht Priit Ärmpalu veel seda, et juba müüdud auto puhul jääb alati kerge hirm, et sellega midagi juhtub ja ostja pahaselt tagasi helistab. Liisinguga müümise korral on auto võimalik ka 14 päeva jooksul tagastada. Autopood võtab aga need riskid enda kanda. Positiivsena toob ta välja, et mõnele autoomanikule lihtsalt meeldib autoga tegelemine ja müümise protsess.

Vii komisjonimüüki

Järgmine võimalus on auto viia komisjonimüüki. Sellega tegelevad paljud autokauplused ja margiesindused. Sel puhul on ilmselgelt miinuseks see, et maksta tuleb komisjonitasu: tavaline taks on 5% müügihinnast, aga minimaalselt 500 eurot pluss käibemaks. Kallite autode puhul võib tasu kõrgemgi olla. Negatiivne on ka see, et müügiperioodil pole ei autot ega ka raha. Kui aga auto omanik otsustab ümber mõelda ega soovi enam autot müüa, tuleb kinni maksta sõiduki müügi ettevalmistamiseks tehtud kulutused ja reeglina ka tasu kaupluses seistud päevade eest.

Positiivseid külgi on aga küllaltki palju: esmalt see, et potentsiaalsete ostjatega tegelemine ja kogu asjaajamine jääb autopoe kanda. Tammin: „Margiesindus valmistab sõiduki müügiks ette (tehniline kontroll, puhastus jne) ning paneb kuulutuse autoportaalidesse. Samuti seisab auto puhtana kuivas salongis. Paljud kliendid ei soovi vihma ja halva ilmaga väljas autoga põhjalikumalt tutvuda, kuna see on neile lihtsalt ebamugav ja see pärsib müüki.”

Ärmpalu sõnul soosib komisjonimüüki ka see, et osa kliente väldib eraisikute käest ostmist ja nad eelistavad suuremaid ettevõtteid, sest probleemide ilmnedes on alati võimalik müüja poole pöörduda: pretensiooni esitamise tähtaeg on kuus kuud ning enda mainest lugu pidavas ettevõttes leitakse muredele lahendus.

Komisjonimüügi eeliseks võib olla ka tehingu kiirus. Näiteks liisinguauto puhul tuleb liisingut müügiperioodil edasi maksta ja kui uus auto on juba ostetud, siis kahe auto oma. „Meil võtab müük keskmiselt aega ühe kuu, kuid tihti müüme auto maha loetud päevadega. Tavapärane praktika on seegi, et klient tuleb vaatama üht autot, aga lõpuks ostab mõne teise, mis poes silma jääb. Ise müües sellist võimalust pole,” märgib Ärmpalu. „Pika müügiperioodi korral võivad turul hinnad juba langeda ning lõpuks tuleb ikka leppida väiksema summaga, kui algul loodetud.”

Anna uue auto sissemaksuks

Väga mugav, aga ka kulukas variant: annad vana auto ära ja sõidad uuega poe uksest välja ning kogu asjaajamine ning vana auto realiseerimine jääb teiste hooleks. Nordautos on vahetustehingute osakaal ligikaudu pool ja margiesindustes on see täiesti igapäevane praktika.

Rahalises mõttes on vana auto sissemaksuks andmine Tammini sõnul eriti kahjulik just odavamate autode puhul, sest sõiduki müügiks ettevalmistamise kulud on ikka ühesugused: „Sõiduki tehnoseisundi kontrollimine, keemiline puhastus ja kerge poleerimine maksab suurusjärgus 250 eurot. Oletame, et klient pakub müügiks autot turuhinnaga umbes 2000 eurot. Automüügiettevõte arvestab, et kui paneb auto müüki 2000 euroga, siis tingimismaa on umbes 200 eurot. Mis tähendab, et reaalne tehing võib toimuda hinnaga 1800 eurot. Kui sealt võtta maha ettevalmistuskulu 250 eurot, jääb järele 1550 eurot. Kuigi kasutatud autode müük on tänapäeval autoesinduste jaoks pigem uute autode müüki toetav tegevus, peab mingisugune tulu siiski jääma. Kas või selleks, et maksta kinni müügiinimese palk, sõiduki reklaamimisega seotud kulud jne. Sellise loogika järgi saaks kliendile 2000eurose turuhinnaga auto eest pakkuda u 1200 eurot. Jämedalt võttes on see 60% turuhinnast. Ei tundu just väga ahvatlev pakkumine? Kui aga müügile tuuakse 10 000-eurone auto ning margiesindus pakub tagasiostuhinnaks 9000, on kaotus vaid 10% ehk reaalselt saab klient 90% turuväärtusest,” kirjeldab Tammin hindade arvutamise loogikat.

Müü oma auto autopoele

Veel üks võimalus, mida pakuvad päris paljud automüügiga tegelevad ettevõtted. Eeliseks on see, et müük käib kiiresti ja asjaajamine on lihtne, miinuseks madalam hind, kui on lootust saada müügiportaalide kaudu ise autot pakkudes. „Ka Nordauto ostab klientidelt autosid kohe välja, kuid makstav summa sõltub palju konkreetsest mudelist: mõnda autot on keerulisem edasi müüa ja see on meie jaoks riskantsem, teiste puhul on nii müügiperioodi kui ka -hinda palju lihtsam ennustada,” räägib Ärmpalu. „Üldiselt võib arvestada orienteerivalt 60–80 protsendiga turuhinnast.”

Lisaks läbivad kõik Nordauto sõidukid tehnokontrolli, milles leitud vigade remondiks kuluv summa arvestatakse kliendile makstavast samuti maha. „Samas ei pea klient enne müüki autot ise korda tegema ning tänu madalamale tunnihinnale on meie remondikalkulatsioon kindlasti soodsam kui krõbeda tunnihinnaga margiesindustes. Kokkuvõttes on see mugav ja üsnagi levinud variant,” märgib Ärmpalu.

 

Margus Pipar