CNG auto

Nordauto - Suurim kasutatud autode sisesalong Eestis

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengukava aastateks 2014-2020.

  1. Eelistatud on biometaani ja elektri kasutamine transpordis.
  2. Biometaani tootmist ja kasutamist edendatakse vastava taristu rajamise ja ühistranspordi veeremi kasutuselevõtu toetamisega.
  3. Riik tagab elektriautode kiirlaadimisvõrgustiku toimimise.

Alternatiivsete kütuste kasutamise peamine rõhk on 2020. a perspektiivis biometaani kasutuselevõtul. Esimeses faasis on soovitatav surugaasibusside kasutuselevõtt, mis aitaks luua kriitilise nõudluse gaasi järele ning soodustaks seeläbi teiste gaasil töötavate maanteesõidukite turupõhist kasutuselevõttu ja seejärel biometaanile üleminekut. Samal ajal soodustatakse olemasoleva elektril töötava ühistranspordi (elektrirongid, trammid, trollid) säilimist ja arendamist. Läbi elektriautode kiirlaadijate võrgustiku väljaehitamise on olemas valmisolek ka elektrisõidukite osakaalu suurenemiseks, juhul kui antud perioodil toimub läbimurre akude tehnoloogias, mis vähendab elektriautode hinda ning suurendab sõiduulatust. Vesiniku kasutuselevõtt Eestis 2020. a perspektiivis ei ole tõenäoline. Tegevused antud eesmärkide saavutamiseks täpsustatakse “Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020” rakendusplaanis.

Loodus armastab teie CNG gaasil liikuvat sõidukit, nii ka teie rahakott.

Mida rohkem sõidate, seda keskkonnahoidlikum olete. Ehkki oma välimuselt sarnane teiste Skoda, MB, Opeli, Fordi, Volvo ja VW mudelitega, on CNG- auto varustatud automaatse ümberlülitusega kahe kütusesüsteemi vahel. Tänu surumaagaasile (CNG) võimaldab see väikest kütusekulu (3,5 – 4,5 kg / 100 km) ja CO2 madalat heitkogust ning muidugi väikseid sõidukulusid.

Surumaagaas ei ole üksnes keskkonnahoidlik ja eelarvesõbralik. CNG-autoga sõites saate nautida ka vaiksemat ja sujuvamat mootoritööd. 

 

CNG on kõikjal, kuhu lähete.

Kogu maailmas on üle 22 000 CNG-tankla. Euroopas on umbes 4000 üldkasutatavat CNG-tanklat.  2013 aastal oli üldkasutatavaid tanklaid kõige rohkem Saksamaal ja Itaalias – umbes 900. Iga päev rajatakse kogu Euroopas üha rohkem tanklaid, mis pakuvad surumaagaasi.

 

CNG jaamade asukohad Eestis:

  • Tallinnas, Suur-Sõjamäe 56A ja Vinkli 2A
  • Tartus, Tähe 135E
  • Pärnus, Pärlimõisa tee 29
  • Narvas, Tallinna mnt 81

Vaata rohkem lisainfot tanklate kohta SIIT.

 

Oluline teada.

Igasugustest gaasiseadmete järelpaigaldusest on mõistlik kohe end distantseerida. Tähtsaimad põhjused selleks algavad faktist, et CNG oktaanarv on 114, mistõttu tehaseversiooni CNG mootorite põlemiskambrid on veidi muudetud kujuga, kolvirõngad on paksemad ja täiustatud on  õlitussüsteemi . On täiesti selge, et ükski järelpaigaldus ei kompenseeri neid muutusi, lisandub vaid probleeme igast vaatenurgast. Hea on ka teada, et gaasimootor kaotab veidi oma võimsust, väidetavalt kuni 10%,+-.  Sõiduautode ja linnabusside puhul pole see märkimisväärne kadu, kuid seda fakti ei saa eitada. Näiteks maksimumvõimsust vajavatel raskeveokitel, aga ka traktoritel tõsisematel põllutöödel tuleb seda kaotust arvestada.

 

Mõelge tulevikule.

Kas teadsite, et gaas on vanim põlemismootorite kütus? Kogu maailma autotootjatel on aastakümnetepikkune kogemus maagaasi kasutamisel kütusena. Isegi enne seda, kui Carl Benz ja Gottlieb Daimler tõid turule oma bensiinimootoriga sõidukid, ehitasid Etienne Lenoir Prantsusmaal ja Nikolaus Otto Saksamaal gaasi jõul töötavad mootorid – see leidis aset juba 1860ndate alguses.

Tänapäeval pakub CNG-ajam märkimisväärseid eeliseid. Näiteks tekitavad CNG mootoriga sõidukid tavakütust kasutavate sõidukitega võrreldes oluliselt vähem saastet. See ei puuduta mitte ainult lämmastikoksiidi, süsinikmono- ja -dioksiidi ning sadestisi, vaid ka kantserogeenseid aineid, nt polüaromaatseid süsivesinikke, aldehüüde ja aromaatseid süsivesinikke, sh benseeni.

CNG avaldab vähem mõju ka kasvuhooneefektile. Bensiiniga võrreldes võimaldab maagaas vähendada CO2 heitkogust 20–25%.

 

Kes senti ei hoia, see eurot ei saa…

​CNG-sõidukitele on omane kütusesäästlikkus. CNG on üks odavamaid kütuseid. Kasutuskulud on umbes poole väiksemad võrreldes bensiini- või diiselmudelitega. CNG-sõidukite kütusekulu m3/100 km on peaaegu sama nagu bensiinikulu liitrites. CNG tasub end tõesti ära, seda eriti juhul, kui aastane läbisõit on suur.

 

Mitte mingit vahet väljast ega seest.

Enamike CNG sõiduautode sõitjateruum jääb täielikult samaks. Ainus erinevus tavamudelitest on varuratta puudumine: varuratast asendab rehviparanduskomplekt.

Gaasipaagid asuvad sõiduki all. Tavapärane varuratta koht on asendatud spetsiaalselt vormitud põrandapaneeliga, et teha gaasipaagile ruumi sõiduki tagatelje taga.

 

Ohutu sõit.

CNG on sama ohutu nagu bensiin ja diislikütus. Või isegi ohutum. Pakiruumi all paiknevad paagid vastavad rangeimatele ohutusnõuetele ja -eeskirjadele.
Avariiolukorras sulgeb ohutusklapp surumaagaasi paakidesse. Tulekahju korral hoolitseb teine ohutusklappide komplekt selle eest, et gaas vabaneks hoolikalt kontrollitud tingimustel.
Ka juhusliku gaasilekke pärast pole vaja muretseda. CNG (erinevalt LPGst) on kergem kui õhk ja hajub vabas õhus kiiresti. Peale selle ei põhjusta CNG-leke pinnase või põhjavee saastumist.

Back to top